• G

    karakteri ehitamine

    Karakteri ehitamine teatris kuulub eeltöö esimesse poolde. See algab kohe searchi alguses, kus võimalikult ruttu avatakse antud karakteri emotsionaalne amplituud ja tema ülesanne tervikpildis. Karakteri emotsionaalne e. abstraktsiooniamplituud selgub tekstiga lavastuse puhul karakteri esimese ja viimase repliigi lugemisel. Ülesanne tervikus e. gravitatsioonipunkt selgub tekstiga lavastuse puhul sellest, kas karakter on nähtaval algusest peale või “ilmub” näiteks välisuksest – tegevuse käigus. Seda nimetatakse “tõmbeks”. “Tõuge” ehk teine pool gravitatsioonipunktist selgub tekstiga lavastuse puhul siis, kui lehitseda tekstiraamatut sinna, kus tegelaskuju enam mitte munnigi ei kõnele ja on vait. Vait saab ta olla kahel põhjusel – ta on kas ära läinud või vaikib mingi sisemise sunni tõttu. Niisiis – “tõukuv” karakter on see, kes läheb lõpus minema. “Tõmbuv” karakter on see, kes jääb lavale.

    Kui lavastus lähtub mõnest muust süsteemist kui kirjutatud sõna, siis kehtib ülaltoodud skeem samamoodi. Ka tummadel on teatreid! On isegi kirjutatud rolle tummadele! Abstraktsiooniamplituudi saab siis määrata selle järgi, mida tegelane teeb show alguses ja lõpus. Sõnad annavad karakterile väga palju juurde, nad on väga heaks abivahendiks. Aga tuleb mõelda ka olukorras, kus sõnakasutus on võimatu, piiratud või liiga labane või isegi kahjulik. Tuletame ajaloost meelde, et massid armastavad sõna väga. Lihtrahvas on alati rääkimisest lummatud olnud. See on...

    Loe edasi

  • Iga inimese elu on võitlus - raamatu kujundaja Mait Kroonmanni sõnad, ja kuigi pealkiri on irriteeriv, siis ei maksaks otsida liigseid seoseid teatud vuntsekandva mehe kirjutisega, raamatuga, mille ta avaldas veel siis, kui ei olnud ühe Euroopa suurriigi diktaator. Madisson on ka ise sellele tähelepanu juhtinud. Arvan, et see on autori omalaadne pilge, pisuke huumor, mida me muidu raamatust just palju ei leia.

    Raamat on  ühe võitleja autobiograafia, aus, nagu autor väidab, kuigi, kuivõrd ausad me inimesed üldse enda vastu olla saame? Ja ka mälu,  see selektiivne mälu kipub tahes tahtmata teinekord petma või vähemalt nägema teatud sündmusi kallutatult. Ometigi tuleb tunnistada, et Madissoni mälu on sündmuste ja nimede osas erakordne, lausa fotograafiline..

    Raamat algab lapsepõlvest ja lõppeb autori viimaste aastate eluga Hispaanias. Näib, et seal on ta  pärast rasket eluteed leidnud viimaks rahu, kuigi teoses on paljut, mis jääb lugejat painama ja tundub et ka autorit ennast. Sellest ka viimane peatükk..

    Läbi elu „radikaal“, meelsusvang mõlemal pool piiri, justkui igavene rändur, kes vist päris lõpuni kunagi alla ei anna. Rumalusele, orjalikusele ja konformismile. Inimene, kes on märgistatud oma kodumaal ja rahva jaoks kui hullumeelne, keegi, keda on läbi elu tümitatud, alandatud ja naeruvääristatud - viimane neist on küllap parim viis kedagi olematuks...

    Loe edasi

  • Vaikne propagandanädal

    Paasapühadeks voolas rahvas Jeruusalemma, nagu usk ette kirjutas. Saabus igasuguseid - Juudamaalt, Galileast, Idumeast... Üksnes väärusuline Samaaria hoidis eemale.

    Juudamaa talus tollal roomlaste eestkostet. Heroodes oli kuningaks saanud Marcus Antoniuse toel Roomas ning Jeruusalemma vallutanult lasknud tappa viimased Makabeid, kes võinuks pretendeerida valitsejaks või ülempreestriks. Nüüd kinnitasid ülempreestreidki ametisse roomlased. Nonde poole hoidsid herodiaanid (Keskerakond), kuna aga rahvuslased-variserid (IRL) järgisid rangelt Moosese seadust ja pärimust, samas kui templi vara-asju korraldasid saduserid (Reformierakond). Ent juudid, oma Püha Maa vallutajad, olid sõjakas rahvas. Säärane pooles vinnas Rooma-sõltlus tuli lõpetada. Okupatsioonivägesid polnud tänaval eriti näha - paljukest neid kasarmuteski leidus. Oli tarvis vaid ülestõusu juhti. Jeruusalemma kogunenud rahvasumm hõõgus piisaval temperatuuril, nüüd läinuks vaja ühtainust sütitavat sädet. Läinuks tarvis ülestõusu juhti, vaieldamatut autoriteeti, prohvetit ning imetegijat. Heebrea keeli "messiat", kreeka keeli "kristust".

    Sealt ta lähenes, Õlimäe poolt, istudes emaeesli seljas, saadetuna rahvahulgast, kes koos temaga paasapühade ajaks Jeruusalemma suundus. Tulla polnud sel protsessioonil kilomeetritki maad, aga Jeesuse jüngrid, tema tagatuba, olid korraldanud etenduse. Rahvahulk laotas eesli jalge ette rõivaid, lehvitas palmioksi ja hüüdis Petlemmas sündinud Jeesusele värsse Taaveti laulust: "Oh Jehoova aita nüüd! Oh Jehoova, lase hästi korda minna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel!" - "Hoosianna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu, kes tuleb...

    Loe edasi

Linnusita saare elanikud põletasid sooja saamiseks kribalaid mida linnud olid pesa ehitamise tarbeks kivile kokku kandnud. Söögiks püüdsid mehed kalu ja neidsamu linde. Tänapäeval ei ela seal enam kedagi ja linnudki on kaitse alla võetud.

Loe edasi

Karakteri ehitamine teatris kuulub eeltöö esimesse poolde. See algab kohe searchi alguses, kus võimalikult ruttu avatakse antud karakteri emotsionaalne amplituud ja tema ülesanne tervikpildis. Karakteri emotsionaalne e. abstraktsiooniamplituud selgub tekstiga lavastuse puhul karakteri esimese ja viimase repliigi lugemisel. Ülesanne tervikus e. gravitatsioonipunkt selgub tekstiga lavastuse puhul sellest, kas karakter on nähtaval algusest peale või “ilmub” näiteks välisuksest – tegevuse käigus. Seda nimetatakse “tõmbeks”. “Tõuge” ehk teine pool gravitatsioonipunktist selgub tekstiga lavastuse puhul siis, kui lehitseda tekstiraamatut sinna, kus tegelaskuju enam mitte munnigi ei kõnele ja on vait. Vait saab ta olla kahel põhjusel – ta on kas ära läinud või vaikib mingi sisemise sunni tõttu. Niisiis – “tõukuv” karakter on see, kes läheb lõpus minema. “Tõmbuv” karakter on see, kes jääb lavale.

Kui lavastus lähtub mõnest muust süsteemist kui kirjutatud sõna, siis kehtib ülaltoodud skeem samamoodi.

Loe edasi

Iga inimese elu on võitlus – raamatu kujundaja Mait Kroonmanni sõnad, ja kuigi pealkiri on irriteeriv, siis ei maksaks otsida liigseid seoseid teatud vuntsekandva mehe kirjutisega, raamatuga, mille ta avaldas veel siis, kui ei olnud ühe Euroopa suurriigi diktaator. Madisson on ka ise sellele tähelepanu juhtinud. Arvan, et see on autori omalaadne pilge, pisuke huumor, mida me muidu raamatust just palju ei leia.

Loe edasi

Lapsepõlves ma mängisin oma peas selliseid mänge. Öösel, kui tuled kustu pandi, muutus mu voodi paadiks, kihutasin mägijõgedest alla, kallutasin end järskudes kurvides, kõhus õõnes, kaaluta olek, rinnus hirm vette kukkuda ning vastu seal turritavaid teravaid kive end surnuks lüüa. Siis muutsin voodi kosmoselaevaks, hoidsin kätega kinni, vaatasin möödavilkuvaid tähti, otsalõppematut pimedust ees ja külgedel, südames hirm teadmise ees, et ma ei pääse enam tagasi, mu kodu asub kaugel selja taga, ühel neist miljarditest vilkuvatest taevakehadest ja kui ma ka tagasi pööraks, üritamaks enda minevikku taasleida, oleks see samahästi kui võimatu. Ma ei leidnudki…

Uned. Ma nägin kolmel korral unes, kuidas mu vanaema uppus. Ühes ja samas kohas. Ta kukkus Roosisaare sillalt Tamula järve, vehkis kätega abitult veepinnal… Sel hetkel kui ta vee alla vajus, olin ma temaga, kõigil kolmel korral. Ma nägin pea kohal helesiniseid veerõngaid, siis avasin oma voodis silmad. Vanaema askeldas toas… Ma ei küsinud temalt midagi, ma olin kurb, sest ta oli minu jaoks uppunud. Esimene kord ma nutsin. Hiljem enam mitte.

Loe edasi

Paasapühadeks voolas rahvas Jeruusalemma, nagu usk ette kirjutas. Saabus igasuguseid – Juudamaalt, Galileast, Idumeast… Üksnes väärusuline Samaaria hoidis eemale.

Juudamaa talus tollal roomlaste eestkostet. Heroodes oli kuningaks saanud Marcus Antoniuse toel Roomas ning Jeruusalemma vallutanult lasknud tappa viimased Makabeid, kes võinuks pretendeerida valitsejaks või ülempreestriks. Nüüd kinnitasid ülempreestreidki ametisse roomlased.

Loe edasi

Tänapäeva vene kirjandust vahendatakse eesti keelde päris hästi: meil on olemas tõlkeid Viktor Pelevini, Ljudmila Ulitskaja, Boris Akunini menukatest teostest ja loota on, et lähitulevikus jõuavad eesti lugejani ka veel seni siin tundmatud olulised nimed ja teosed. Ühest neist – Aleksei Ivanovist –, õigemini ühest tema romaanist tahaks kirjutada siin põhjalikumalt: teha väike tutvustus sellesse autorisse, keda oleks mõttekas eesti keelde tõlkida ja mitte sellepärast, et tegemist on uue põlvkonna maineka kirjanikuga, kelle romaani „Geograaf jõi gloobuse maha“ ainetel vändati täispikk mängufilm kuulaste vene näitleja Konstantin Hanbeskiga peaosas, vaid siiski sellepärast, et tegemist on väga omapärase autoriga, kes ühendab oma tekstides oma kujutava maailma kaks eri poolt: kiire ja tempoka tänavapäeva tsivilisatsiooni oma kommertsliku brändide paraadiga ning rahvuskultuuri süvamaailma, täis arhailisi uskumusi, müütilisi konnotatsioone, müstilisi seoseid ja eelarvamusterohkeid hoiakuid.

Loe edasi

Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele.

Kliimaks on lavastuse moodustamise käigus kõige pöördelisem moment. See on hetk, kus teadvustatakse olukord, kus kõik käepärased antused on edukalt rakendatud. Draamakaar kaardub kenasti hakatusest läbi keskpaiga finaali välja. Näitlejad esitavad lauseid mõtestatult ja usutavalt.

Loe edasi

stay high for me babe

lootusetu romantik on alati olnud
armastuse narkar
ja mitte kunagi ei tule lõppu vajadusel
saada end pilve
tõmmata end segi
hõljuda teineteisest tekkinud mürgituses
hävitada end nii kiiresti
et aeg jääb seisma
seierid pöörlevad ja
sulavad üles, plahvatavad

aegruum on kehtetu ja sõnumite mitmekesisus voolab su ümber
nagu katkine liivakell põrandale tühjaks
ning kui tuuleiil selle minema viib
alles siis oled korraks tõeliselt vaba

põrgust
mis on olme ilma usuta
töö ilma tulemuseta
hing ilma mõistmiseta

***

Täislaks

jah, ma olen nii õilis
ohverdan oma elu armastuse
Eesti kirjanduse nimel

Palun väga Kirjanike Liit
palun väga Tallinna Ülikool
palun väga sajad mõttetud humanitaarid

Kolin Tallinnasse ja tean, kus sa elad
seal samas majas, kus sa ütlesid
et sa armastad mind nagu ei kedagi teist

Viskan sulle kirjaga telliskivi aknast sisse
kuradi Puškin selline
tead küll semiootikat ju

Privileegid, millega sa sündisid
ei kõig

Loe edasi

Ajaloorulett:

  • Loetelu lampidest mu...

    Tervitusi antiikfilosoofide maalt! 1. PÜRAMIIDLAMP. Lüliti asub põrandal, astud jalaga tööle, seest tuleb kollast valgust. 2. PESUMASINATRUMMELIST NARKOLAMP (ALSO A TABLE). Nupule...

  • Öö 3


  • Tagasi löömameeste

    Pööra pilk aardelt,
    mis lasub su mälul.
    Vaata tagasi sinna,
    kus sündis vägivald
    ja pimestav raev.

    Mine tagasi hirmu juurde,
    mis kasvatas su lukku,
    tagasi põlguse juurde,
    mis...

  • Ood jalgrattale

    Back in the olden days they used to make 'em out of failKui dresiini leiutamisega tuntuks saanud saksa parun Karl...

  • ZA/UM HYPE/OFF

    Kaur Kender kutsus Raadio 2 saates Kuri Karjas Olavi Ruitlase duellile. Kes suudab kirjutada ülistavama, siirama ja huvitavama arvustuse eesti...

  • Edvin Aedma: Mida...

     .
    Edvin AedmaSubjektiivne teadvus, osa võluvärvilisest objektiivsusest.

    ///
    Elus olemine tähendab näiteks võimalust avada hommikul silmad, et silma...

  • Läinud dekaad

    Ma etableerusin Olen viimasel ajal etableerunud “noorsookirjanikuks” hakanud – ehkki suhtun kogu teemasse üsna üleolevalt – ja käsitlenud teemasid, mis on...

  • TÄNA PIDU KUTSE

      

    TÄNA kell 20:00 Telliskivi 60A 

    Kallid kaasvõitlejad!
    Lilian Marie Merila jäädvustas kalendriaasta alguses väljaande...

  • Projekt «Vägivald»

      

  • Richard III

    Now is the winter of our discontent Made glorious summer by this sun of York; And all the clouds that lour'd upon...