Liialt pole põhjust kurvastada sest erinevalt enamvähem kõigist ülejäänud maailma kunstnikest on Anton Vill arvutite ja internetiga üsna hea läbisaamisega ja nii on need pildid ka digitaalselt esindatud.
Sõna ka näituse vormi kohta: Väljapanekuga ei kaasne ühtegi infokildu. Ei CV'd kunstniku eelnevate saavutustega, ei närvidelekäivat kontseptsiooni lahti seletavat lehte, ei valgeid lipikuid seintel piltide pealkirjadega. Ainult teosed ise, avaldatud sisuliselt pretensioonitu "Näituse" raames.
145cm x 195cm
180cm x 155cm
215cm x 125cm
180cm x 260cm
145cm x 195cm
180cm x 260cm
50cm x 30cm
70cm x 50cm
120cm x 115cm









Võib ka tähele panna kui ülbelt ja romantiliselt underground see oli. Nii palju kui mina tean ei olnud ühtegi pressiteadet, kogu asi toimus kusagil obskuurses kohas väljaspool kogu kunstimaailma, ainult viieks päevaks ja enamvähem kunstniku enda kutse järgi teadsid inimesed kohale tulla.
ReplyDeleteKõige kõvem asi mis viie aasta raadiuses juhtuda saaks on ära juhtunud ja mitte keegi ei tea sellest. Amazing.
Foto pealt on raske näha ehk, aga taksikoertest sissepiiratud lapse juures on võib-olla et märkimisväärne ka see, et värvipliiatsi jooned on kõik suunatud lapse varjule.
ReplyDeleterespekt jep
ReplyDeleteLisasin iga pildi alla ka tema mõõdud, need ei ole väikesed.
ReplyDeleteRespekt küll jah, aga kui nüüd keegi midagi uut postitaks, siis meil ei oleks teist nädalat järjest lehekülje päises pilt deformeerunud peenisega mehest, kellel tuleb imik anusest välja.
ReplyDeleteUusi postitusi pooldav agitatsioon on alati normaalne.
ReplyDelete