d
Selle asemel, et mõnusalt nautida oma 5 koolivaba päeva, tegelesin ma sellega, et taastada kõik need mõnusad ja nauditavad asjad oma arvutis, mis ühel kenal ööl, kui mina pahaaimamatult magasin, ära kadusid.Niisiis, selle asemel, et siia populaarteaduslikku pikka mahlast artiklit kirjutada, hankisin ma uuesti kõik eluks vajalikud programmid, et end vähegi inimese moodi tunda. Üht konkreetset hirmus kallist (nii ma olen kuulnud) programmi paigaldades mõtlesin jagada järgmist:
*Funktsioonid: Ma usun, et kõik on koolis näinud suurt rõõmu koordinaatteljestikku trigonomeetrilisi funktsioone kritseldades. Mis tundub seksikam, kui võrrelda siinus- ja koosinusgraafikut omavahel? (y=sinx on siis punakam ja y=cosx sinakam)

Pole just eriti seksikas.
Kolmemõõtmelised graafikud aga on juba hoopis teine lugu. (Samas pean ma aga tänulik olema, et mina neid kunagi pliiatsiga paberile tegema ei pea...)
Funktsioon x^2 + y^3 - z^2 = 0 (kuradi blogspot...need ülakonksud viitavad siis astendamisele)
Siin on graafik pealtvaates, sest nii näeb ta lihtsalt parem välja. Ehk siis y-telg sõidab Sinu poole, x-telg liigub paremasse alanurka ning z-telg vasakule alanurka.
Ja nüüd siis mitu erinevat funktsiooni ühel graafikul:Sinx + Sin9x/5=0 ning Cosx + Cos9x/5=0
Ning lihtsalt äramainimise pärast:
Funktsioon: Kui hulga X mistahes elemendile x on vastavusse seatud hulga Y mingi üks kindel element y, siis öeldakse, et on antud funktsioon f, mis toimib hulgast X hulka Y ning märgitakse:
f: X->Y
Kuna lahedad näited on mitme muutujaga, siis:
Mitme muutuja funktsioon: Kui igale (x;y) on vastavusse seatud muutuja z kindel väärtus, siis muutujat z nimetatakse kahe muutuja x ja y funktsiooniks ja tähistatakse z=f(x,y). Kahe muutuja funktsiooni graafikuks on pind ruumis.
Ehk siis kui nüüd kokkuvõtvalt märkida, et
*ühe muutuja funktsiooni graafik on joon tasandil
*Kahe muutuja funktsiooni graafik on pind ruumis
...
*n-muutuja funktsiooni graafikut saab kujutada n+1 mõõtmelises ruumis
Teise teemana mainiksin täna sõlmesid.
Sõlm on põhimõtteliselt väänatud ring 3mõõtmelises eukleidilises ruumis (mainin praegu lihtsalt ära, et eksisteerivad veel Lobatševski ja Riemanni ruumid, millest räägime teisel korral)
Matemaatiliselt erinevadki sõlmed tavaelu sõlmedest sellepoolest, et neil pole algust ja lõppu...ei toimu millegi sidumist/sõlmimist, vaid pigem väänamine.Kõige lihtsam sõlm on selline:
Sellist sõlme saaks samamoodi kujutada graafiliselt koordinaatteljestikul ning seda kirjeldavad parameetrilised võrrandid on vastavalt:
x=(2+cos3t)cos2t
y=(2+cos3t)cos2t
z=sin3t
Kui aga rääkida sõlmede sõlmest, siis :

See sõlm on erandlik, sest on keritud ümber ringikujulise silindri.
Mul said sigaretid otsa, tänane peatükk lõppeb.
Kõik pildid on koostatud programmiga Wolfram Mathematica 7.0.
Ning neile, kellele miski ei meeldinud selline link
Oh hot sweaty math, ma ei jõua seksikat pikka ja mahlast Lobatševski & Riemanni ruumide loengut ära oodata.
ReplyDeleteAlso piran Mathematica ja hakkan seda kasutama maalimises ja custom brushide tegemises.
Hm.
ReplyDeleteMa ei ütle, et mul midagi selle värgi vastu on. See on kahtlemata mõnusalt ootamatu. Kuigi HOOLIKAS LUGEJA vaatab seda kahtlemata äratundmisrõõmuga - foreshadowing justkui andis mõista, et saab olema. Lustliku pillilooga, ma arvan, et oleks parem, aga mõttetu on mõelda, et ma teaks, kui kerge või raske ühte lustlikku pillilugu nii lühikese vahega kirjutada on. Ma arvan, et sa võiksid anda headele inimestele väikese lingi sinna, kus su vanad pininad on. Oli küll selline koht mumeelest.
Also, sa võiksid kirjutada noortele lustliku loo teemal "Siinus, koosinus, tangens - kes nad on ja kust nad tulevad ja miks nendega asju teha saab."
On olemas link, kuhu ma vanal heal ajal usinasti postitasin, kuid viimasel ajal mitte enam eriti.
ReplyDeleteKõik on aga seal üleval: vertigothomas.blogspot.com
Ning olemas on ka juba Mathematica 8 aga see on veel päris värske värk...
ReplyDelete6 on ka ok...alla selle ma väga ei soovita