Pilt näitusepinnast tekitab muidugi jubedusevärinaid. Kujuteldamatu, kui külm saab ühel näitusevalvuril olla. Minul siis. Ah jaa, ainult "Senso" ja "Cafe Boullevard" tahaks hirmsalt retušeerija kätt tunda.
see bussipeatus on nii bussipeatusene. kõnnid tema poole, natuke joobund, natuke kurb, natuke muremõtteid ja armukadedust täis, mingilt peolt, mis polnud piisavalt lahe, et kauemaks jääda (ilmselt sinu enda pärast). muidugi sadas millalgi vihma, muidugi on asfalt märg ja viimane buss - just läind.
No öelge juba vaesele inimesele tvistikoht ära, täielik serv ju! Mis, ma teen siis ise või? No hästi. Fotovõluri suust oleks see ilmselt šefimalt tulnud, aga ma olen vähemalt kuulnud, et see pole niivõrd pimedus, mis on tavalisest pimedam, vaid valgus, mis on valgem. Seda on pika säriga võetud, mingilt stabiilselt riistapuult, niipalju kui ma täieliku võhikuna edasi oskan anda. Justnimelt selle triki testimisega olevatki nende piltide näol tegemist olnud.
See pimedus tundub selle kontrasti tõttu ikka suht subakvaatilise basstrummi mustana küll. Selle trikiga peaks KINDLASTI veel midagi tegema. How we get our darkness so black.
Robil on õigus, valgus on tavalisest valgem. Sellise säritusmeetodi nimi on tsoon-mõõtmine (zone metering)ning põhimõtteliselt on see särituse ning ilmutuse nihutamine soovitud tulemuse suunas. Et noh, kas soovid rohkem musta või tahad ka varjualadesse detaili. Siin ma tahtsin musta & tahtsin proovida, kui pimedas saab veel nn. aeglaste (küll ISO 400) filmidega käest hoides pildistada. Umbkaudu võib arvestada Tallinna öiseks särituseks ISO 400, F2 (või noh, vastavalt soovile F1.4-F2.8, oleneb kuipalju musta sa tahad) ning 1/60-1/125.
Good stuff. Väga FOSTERCARE. Teeb kodulinnale au.
ReplyDeletehttp://www.youtube.com/watch?v=xXEPPpLMONk
Pilt näitusepinnast tekitab muidugi jubedusevärinaid. Kujuteldamatu, kui külm saab ühel näitusevalvuril olla. Minul siis. Ah jaa, ainult "Senso" ja "Cafe Boullevard" tahaks hirmsalt retušeerija kätt tunda.
DARK DARK IS THE NIGHT on sihtimas üheks parajalt hea tulemusega täägiks, kui keegi viitsib vajutada.
ReplyDeletesee bussipeatus on nii bussipeatusene. kõnnid tema poole, natuke joobund, natuke kurb, natuke muremõtteid ja armukadedust täis, mingilt peolt, mis polnud piisavalt lahe, et kauemaks jääda (ilmselt sinu enda pärast). muidugi sadas millalgi vihma, muidugi on asfalt märg ja viimane buss - just läind.
ReplyDeleteJa vähem poeetiliselt: Gonsiori tänav - dat walk
ReplyDeleteOh fuck, ärkasin higipales üles ja meenus - kui piinlik - Liivalaia mitte Gonsiori!
DeleteMis asjale või nähtusele või surnud mehele "Gonsiori" õieti viitab?
ReplyDeleteKuidas ta selle pimeduse nii mustaks sai?
ReplyDeleteNo öelge juba vaesele inimesele tvistikoht ära, täielik serv ju! Mis, ma teen siis ise või? No hästi. Fotovõluri suust oleks see ilmselt šefimalt tulnud, aga ma olen vähemalt kuulnud, et see pole niivõrd pimedus, mis on tavalisest pimedam, vaid valgus, mis on valgem. Seda on pika säriga võetud, mingilt stabiilselt riistapuult, niipalju kui ma täieliku võhikuna edasi oskan anda. Justnimelt selle triki testimisega olevatki nende piltide näol tegemist olnud.
ReplyDeleteSee pimedus tundub selle kontrasti tõttu ikka suht subakvaatilise basstrummi mustana küll. Selle trikiga peaks KINDLASTI veel midagi tegema. How we get our darkness so black.
Robil on õigus, valgus on tavalisest valgem. Sellise säritusmeetodi nimi on tsoon-mõõtmine (zone metering)ning põhimõtteliselt on see särituse ning ilmutuse nihutamine soovitud tulemuse suunas. Et noh, kas soovid rohkem musta või tahad ka varjualadesse detaili. Siin ma tahtsin musta & tahtsin proovida, kui pimedas saab veel nn. aeglaste (küll ISO 400) filmidega käest hoides pildistada. Umbkaudu võib arvestada Tallinna öiseks särituseks ISO 400, F2 (või noh, vastavalt soovile F1.4-F2.8, oleneb kuipalju musta sa tahad) ning 1/60-1/125.
ReplyDeleteMul ei ole interneti :(
& see bussipeatuse pilt on täielik lemmik, ma olin selle juba ära unustanud.
ReplyDelete